elik siis praegu on aeg, mil ma hakkan vahepealsetest syndmustest kirjutama. Nyyd on juba tulemused teada, pinge kruvimiseks ma neid ei nimeta, samuti solidaarsusest Nummerti suhtes. Eks te ise p2rast netist otsige. Nummert tegi suure t88, kirjutades esimesest v6istlusp2evast. Teisel p2eval sai suhtkoht normaalselt magada, mida ei saa ytelda v6istlusej2rgse 88 kohta. NImelt, meie, kurjad inimesed ja yleyldsegi mitte dzentelmenid viime Huyeni halvale teele. K6igepealt otsustasime om a rahakotte tuulutada ja poodidesse h2ngima minna. Paraku on Vietnami poed ysna v2ikesed ja midagi terake suuremat, kus leidub selline rariteetese nagu kassaaparaat v6i isegi palju, tuleb p2ris korralikult otsida. Asusime p2rast v6istlust ja Huyeni keelitamist (loe: v2ljapressimist) linna teele. Liiklus ei ole nii hullumeelne, kui r22giti, sest yle tee siiski saime (korduvalt ja elusalt), kuid ysna hull on asi kyll. Liikusime ringi ja siis hakkas seenevihma sadama. HUyen leidis, et sellise mussooni eest tuleb kindlasti hotelli tagasi p6geneda. Seletasime, et hotelli tagasi on sama pikk tee, kui poodi, pealegi v6ime alati kasutada taksot. Liikusime vapralt edasi, tundmatus suunas ja segase eesm2rgiga. Siis muutus vihm tiba tugevamaks. L2ksime yhte eriti peenesse poodi varjule. Pood oli n6nda luks, et isegi pilti ei v6ind teha, v6i 2kki oli hoopis muuseum, mine isahane tea. Vestlesime pisut Huyeni vanuse yle (selgus, et ta ei olnudki nii vana, kui ta enne m6ista andnud oli) ja l2ksime HUyeni protestide kiuste vihma h6renedes v2lja k6ndima edasi. Edasi kulges r2nnak ysna syndmustevaeselt, siis m2rkasime jalatsipoodi ja nyyd olen ma uute tossude omanik, maksid 300 000 dongi, mis peaks tegema natuke yle 200 krooni. V6imalik, et sain lypsta, aga ega ma eriti hooli. Siis kerkis p2evakorda kysimus, kuhu kurat me yldse l2heme ja selgus, et supermarketi. Huyen helistas oma vennale, kes, nagu hiljem selgus, ei olnudki tema vend, aga see on juba pikem jutt, ja palus talt instruktsioone poe kohta. Ootasime seda venda oma pool tundi, l6puks ta tuli ja seletas midagi ja s6itis edasi. Huyen ei saanud vist h2sti aru, sest ta helistas j2rgneva pooltunni joooksul ven nale veel umbes kymme korda. L6puks helistasime takso. Esimene takso oli nii pisike, et oleksime s6itma mahtunud ainult siis, kui paar tykki meist katusele ja paar tykki pagasiruumi oleks l2inud v6i kui me oleksime kellegi meist kylmaks teinud, tema laiba auto j2rgi lohisema seadnud ja siis selle peal s6itnud. Seda siiski vist ei juhtunud, saime lihtsalt suurema takso, kuhu me ilma ilmse v2givallata sisse 2ra mahtusime. Mitte et me seda taksot kohe hotelli juures v6tta oleks saanud. Aga igatahes j6udsime l6puks supermarketisse, mis oli v2ga kavalasti 2ra peidetud ja asusime rahast vabanema. Mina ostsin muuhulgas pudeli punast veini, kuna tahtsin sel 88l normaalselt magama j22da, pealegi punane vein mulle maitseb ja oli isu. Oleks ma siis vaid teadnud.
Kodubaasis toimusid mingid sotsiaalaktid mis koosnesid ilmselt mingitest kotijooksudest ja analoogsetest avalikest m6nitamistest ja poomistest. Meie oli tropid ja pidurid ja ei viitsinud osa v6tta. Kutsusime Huyeni kah oma tupppa pisikesele olengule. Ja see on hetk, mille peale v6ivad tuleviku ajaloolased vaadata ja ytelda, et Huyeni allak2ik algas just sealt. Esiteks maitses ta veini, teiseks vist 6lut, ei m2leta. L6puks lubas ta kymne aasta p2rast suitsetamist proovida - see oli selline vastastikune v2ljapressimine Huyeni ja Nummerti vahel, kus Huyen tahtis Nummertit laulma ja Nummert Huyeni pummeldama panna - yks hullem kui teine. L6puks laulsid Nummert, Nikolai ja Heiki vene keeles Meil metsas kasvas kuuseke ja k6ik koos 2rkamise aega. Huyenile viimane teos meeldis ja ta otsustas selle selgeks 6ppida. Kell oli seks ajaks umbes yks ja mul oli kolm klaasi veini hinge all, mis mu p2rast pikka p2eva kole uniseks tegi. SIis hakkas 6ppet88 pihta. See v6ttis kokku umbes kaks tundi v6i enam. L6pus olin ma v6imeline ainult seosetuks lamisemiseks ja lauluks. Mina sain l6puks kaheks tunniks magama, Nummert ka, aga Huyen j2i koos Nikolai ja Raunoga yles. Hommikul n2gime teost, kus ta oli pyhalikult lubanud kymne minuti p2rast yles t6usta. Ilmselt t6usiski. Hommikul n2gi ta igatahes v2ga kapsas v2lja.
Siis algas pikk-pikk ekskursioon, mida meie n2gime paraku zombipilgu l2bi. Aga sellest hiljem.
Sunday, July 29, 2007
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment